Identiteet
Pazzo restoran identiteet
Visuaalne identiteet uuele Itaalia restoranile Tartus
Koostöös:
Bigeye
Klient:
Joel Ostrat



Ülesanne
Restoran, millest ma iga päev teel tööle ja tagasi koju mööda kõnnin, soovis avada uue koha täiesti värske kontseptsiooniga: lihtne, kodune, hingega tehtud Itaalia toidu restoran.



Mis tegi asja põnevaks ?
Kui klient murega minupoole pöördus teadsin, et ülesanne tuleb põnev: kõnnin iga päev restoranist mööda tööle ja koju ning teadsin, et kui ma ise lõpptulemusega rahule ei jää, siis see tuletab mulle end iga päev meelde. Seega seadsin enda jaoks panused kõrgele.



Protsess
Millegipärast tekitas see projekt minus tugeva nostalgiatunde. Sel ajal kuulasin järjest Helgi Erilaidi raadiosarja „Aja jälg kivis“ ja avastasin end sügavalt inspireerituna vanadest reisiplakatitest. Sellest meeleolust sai kogu loovlahenduse vundament. Põimisin omavahel vanakooli Itaalia restorani detailid ja Vahemere reisiesteetika. Seintele lõin reisiplakati stiilis illustratsioonid.
Ehitasin visuaalsete elementide ümber loo üksildasest kokast, kes rändab mööda lõunarannikut, saates koju armastuskirju ja retsepte oma kallimale – justkui Vahemere Mark Twain, kelle kinnisideeks on pasta. Lõpuks olen selle brändingu üle siiralt uhke. Iga kord, kui nüüd sellest restoranist mööda kõnnin, naeratan – ja tunnen rõõmu nähes, milliseks see on kasvanud.









Veel TÖID
Identiteet
Pazzo restoran identiteet
Visuaalne identiteet uuele Itaalia restoranile Tartus
Koostöös:
Bigeye
Klient:
Joel Ostrat



Ülesanne
Restoran, millest ma iga päev teel tööle ja tagasi koju mööda kõnnin, soovis avada uue koha täiesti värske kontseptsiooniga: lihtne, kodune, hingega tehtud Itaalia toidu restoran.



Mis tegi asja põnevaks ?
Kui klient murega minupoole pöördus teadsin, et ülesanne tuleb põnev: kõnnin iga päev restoranist mööda tööle ja koju ning teadsin, et kui ma ise lõpptulemusega rahule ei jää, siis see tuletab mulle end iga päev meelde. Seega seadsin enda jaoks panused kõrgele.



Protsess
Millegipärast tekitas see projekt minus tugeva nostalgiatunde. Sel ajal kuulasin järjest Helgi Erilaidi raadiosarja „Aja jälg kivis“ ja avastasin end sügavalt inspireerituna vanadest reisiplakatitest. Sellest meeleolust sai kogu loovlahenduse vundament. Põimisin omavahel vanakooli Itaalia restorani detailid ja Vahemere reisiesteetika. Seintele lõin reisiplakati stiilis illustratsioonid.
Ehitasin visuaalsete elementide ümber loo üksildasest kokast, kes rändab mööda lõunarannikut, saates koju armastuskirju ja retsepte oma kallimale – justkui Vahemere Mark Twain, kelle kinnisideeks on pasta. Lõpuks olen selle brändingu üle siiralt uhke. Iga kord, kui nüüd sellest restoranist mööda kõnnin, naeratan – ja tunnen rõõmu nähes, milliseks see on kasvanud.









Veel TÖID
Identiteet
Pazzo restoran identiteet
Visuaalne identiteet uuele Itaalia restoranile Tartus
Koostöös:
Bigeye
Klient:
Joel Ostrat



Ülesanne
Restoran, millest ma iga päev teel tööle ja tagasi koju mööda kõnnin, soovis avada uue koha täiesti värske kontseptsiooniga: lihtne, kodune, hingega tehtud Itaalia toidu restoran.



Mis tegi asja põnevaks ?
Kui klient murega minupoole pöördus teadsin, et ülesanne tuleb põnev: kõnnin iga päev restoranist mööda tööle ja koju ning teadsin, et kui ma ise lõpptulemusega rahule ei jää, siis see tuletab mulle end iga päev meelde. Seega seadsin enda jaoks panused kõrgele.



Protsess
Millegipärast tekitas see projekt minus tugeva nostalgiatunde. Sel ajal kuulasin järjest Helgi Erilaidi raadiosarja „Aja jälg kivis“ ja avastasin end sügavalt inspireerituna vanadest reisiplakatitest. Sellest meeleolust sai kogu loovlahenduse vundament. Põimisin omavahel vanakooli Itaalia restorani detailid ja Vahemere reisiesteetika. Seintele lõin reisiplakati stiilis illustratsioonid.
Ehitasin visuaalsete elementide ümber loo üksildasest kokast, kes rändab mööda lõunarannikut, saates koju armastuskirju ja retsepte oma kallimale – justkui Vahemere Mark Twain, kelle kinnisideeks on pasta. Lõpuks olen selle brändingu üle siiralt uhke. Iga kord, kui nüüd sellest restoranist mööda kõnnin, naeratan – ja tunnen rõõmu nähes, milliseks see on kasvanud.














